Jõulud Suurbritannias: Father Christmas, kreekerid, kuninga kõne ja Boxing Day

Father Christmas või Santa: kes külastab Briti lapsi?

Briti lapsed kasutavad nimesid Father Christmas ja Santa vaheldumisi. Esimene on vana inglise tegelane, pigem pühade vaim kui kingituste tooja, kes kõneles laval juba Ben Jonsoni 1616. aasta maskimängus. Teine tuli Ameerikast koos saani ja põhjapõtradega 1860. aastatel ning 1870. aastatel sulasid need kaks kokku. Kuidas roheline rüü punaseks ülikonnaks muutus, sellest loe meie artiklist Jõuluvana riietuse kohta.

Pikka aega ei pandud kirja postkasti, vaid see saadeti korstnast üles. Lapsed hoidsid seda tule kohal ja lasid tõmbel kanda selle üles Põhjapooluse poole. Üks Oxfordi ülikooli raamatukoguhoidja meenutab, et tegi tüdrukuna igal aastal täpselt nii. Mõni kiri ei jõudnudki pärale: 1996. aastal leidsid töömehed ühe magamistoa korstnasse kinni jäänud kirja, mis oli dateeritud 8. detsembriga 1911. Mabel-nimeline tüdruk palus muinasjuturaamatut, postkaardialbumit, šokolaadikarpi ja kõristit oma beebiõele.

Kahe maailmasõja vahel jätsid J. R. R. Tolkieni lapsed Oxfordis oma kirjad kamina äärde. Kakskümmend aastat said nad illustreeritud vastuseid, millele oli alla kirjutanud Father Christmas ja mis olid postitatud Põhjapooluselt; hiljem avaldati need raamatuna *The Father Christmas Letters*. Tänapäeval kirjutavad Briti lapsed hästi tuntud postiaadressile: Santa's Grotto, Reindeerland, XM4 5HQ. Talle võib kirjutada ka meie kirjalehelt.

24. detsembri öösel saab ta suupiste. HelloFreshi 2025. aasta detsembris avaldatud küsitluse järgi valib 53 protsenti maiust jätvatest leibkondadest mince pie, umbes 1,68 miljonit leibkonda lisab klaasi alkoholi, tavaliselt šerrit, ja 36 protsenti paneb välja porgandi Rudolphile. Teiste maade kombed on koondatud meie artiklisse sellest, mida Jõuluvanale jätta.

Kes leiutas jõulukreekerid?

Kreeker (*cracker*) on läikivast paberist rull, mille mõlemad otsad on kinni keeratud nagu kommipaberil. Kaks inimest tõmbavad kumbki ühest otsast, rull rebeneb väikese pauguga ja kellele jääb suurem pool, see saab sisu endale: paberkrooni, nalja ja väikese nipsasja. Kreekereid tõmmatakse jõuluõhtusöögi alguses ja kroon jääb pähe kuni pudinguni.

Traditsiooniliselt peetakse leiutajaks Tom Smithi (1823 kuni 1869), kondiitrit ja pagarit, kes avas 1840. aastatel poe Clerkenwellis Goswell Roadil. Victoria ja Alberti muuseumi andmetel nägi ta Pariisis keeratud paberisse mähitud Prantsuse kommi ja poetas ümbrise sisse väikese armastussalmi, et kommid ka väljaspool pühadehooaega müüki läheksid. Pauk sai idee väidetavalt kaminas praksuvast halust. Oxfordi inglise keele sõnaraamat registreerib kreekerite tõmbamise alates 1847. aastast, mida traditsioon peab leiutamise aastaks.

Mehhanism viimistleti 1860. aastatel: kaks pabeririba, millest üks on kaetud hõbefulminaadiga ja teine kare, paukuvad, kui neid teineteise vastu hõõrutakse. Tomi poeg Walter lisas uhked paberkübarad ja tõi väikesi kingitusi Euroopast, Ameerikast ja Jaapanist. Londoni Citys Finsbury Square'il asunud firmas töötas 1890. aastateks umbes 2000 inimest, paljud neist naised, kes kõik käsitsi kokku liimisid, voltisid ja pakkisid.

Kreekerid järgisid iga moevoolu: jazz, Tutanhamon, autod, Charlie Chaplin, raadio. Kaubamärk valmistab siiani luksuskreekereid kuninglikule õukonnale, mille kujundus ja sisu hoitakse saladuses. Kõigi aegade suurim kreeker oli 63,1 meetrit pikk: seda tõmmati 20. detsembril 2001 ühes Buckinghamshire'i Cheshami koolis.

Miks kuulavad britid jõulupäeval kell 15 kuningat?

Monarhi jõulupöördumine sai alguse BBC ideest. Selle peadirektor John Reith pakkus seda esimest korda välja 1922. aastal; kuningas George V keeldus. Kümme aastat hiljem ta nõustus. 1932. aasta jõulupäeval kõneles ta raadios väikesest kabinetist Sandringhamis, oma Norfolki kodus, et avada BBC Empire Service, World Service'i eelkäija. Teksti autoriks peetakse Rudyard Kiplingit. Pöördumine kestis kaks ja pool minutit ning jõudis umbes 20 miljoni kuulajani.

Kohe püsikombeks see ei muutunud: 1936. ja 1938. aastal pöördumist ei olnud. Asja otsustas sõda, George VI 1939. aasta raadiokõnega. Elizabeth II pidas oma esimese pöördumise 1952. aastal samuti Sandringhamist, kümme kuud pärast isa surma. 1957. aastal näidati seda esimest korda televisioonis, otse. Alates 1960. aastast salvestati see ette, et seda saaks saata Rahvaste Ühenduse maadesse.

Sõjast saadik on pöördumiseta jäänud vaid üks aasta: 1969, kui kõne asemel näidati uuesti dokumentaalfilmi *Royal Family*. 2003. aastal filmiti see esimest korda täielikult väljaspool stuudiot, Windsoris Combermere'i kasarmus. Kuningas Charles III salvestas oma esimese pöördumise 2022. aasta detsembris, kolm kuud pärast ema surma, Windsori Püha Jüri kabelis. Sellest sai kõigi aegade vaadatuim kuninglik jõulupöördumine. Pöördumine on eetris igal aastal kell 15 Londoni aja järgi, paljudes kodudes pearoa ja magustoidu vahel.

Kes tõi jõulukuuse ja jõulukaardi Inglismaale?

Kuuse eest saab tavaliselt tunnustuse prints Albert, kuninganna Victoria sakslasest abikaasa. Peamiselt tegi ta selle kuulsaks. English Heritage'i andmetel kuulus esimene teadaolev jõulukuusk Inglismaal kuninganna Charlotte'ile, George III sakslasest abikaasale, ja see pandi püsti Windsoris Queen's Lodge'is 1800. aasta detsembris. Albert tõi 1840. aasta detsembris Coburgist mitu kuuske. Kuid kõik muutis üks gravüür: 1848. aastal näitas *Illustrated London News* kuninglikku perekonda ehetega kaunistatud kuuse ümber. Esimesed kuuseehete reklaamid ilmusid 1853. aastal ja umbes 1860. aastaks oli kuusk keskklassi kodudes tavaline.

Jõulukaart sündis Londonis samal kümnendil. 1843. aastal palus Henry Cole, hilisem Victoria ja Alberti muuseumi esimene direktor, oma sõbral maalikunstnik John Callcott Horsleyl ühe kujundada. Tema päevikus on kirjas, et ta sai kujunduse 17. detsembril. Trükiti tuhat eksemplari, mida müüdi ühe šillingi eest tükk, mis oli tolle aja kohta kallis, ja ettevõtmist peeti äriliseks läbikukkumiseks. Üks neist esimestest kaartidest müüdi 2013. aastal oksjonil 22 000 naela eest.

Riigi kuulsaim kuusk tuleb Norrast. Alates 1947. aastast kingivad Norra inimesed londonlastele igal aastal kuuse, et tänada Suurbritanniat toetuse eest Teise maailmasõja ajal. 50 kuni 60 aasta vanune ja üle 20 meetri kõrgune puu valitakse Oslo ümbruse metsadest, kus metsamehed kutsuvad seda „metsa kuningannaks“. See sõidab laevaga üle mere, seisab Trafalgari väljakul Norra stiilis vertikaalsete tulederidadega ja selle jalamil laulavad koorid terve detsembri. See võetakse maha vahetult enne kolmekuningapäeva eelõhtut ja purustatakse multšiks.

Mince pie'd ja jõulupuding: mida britid jõulude ajal söövad?

Mince pie on väike kaanega pirukas, mille täidiseks on *mincemeat*: rosinad, suhkrustatud koor, õunad, vürtsid ja neerurasv. Nimi tähendab hakkliha ja seda selles kunagi oligi. 1390. aasta kokaraamat *The Forme of Cury* annab retsepti „tartes of flesshe“ jaoks, mis valmistati sea hakklihast, viigimarjadest, rosinatest ja vürtsidest. 1615. aastal avaldas Gervase Markham lambaliha ja neerurasvaga „minc't pies“, mida küpsetati paksus taignakestas nimega *coffyn*. Liha kadus aja jooksul ära; vürtsid jäid.

Visa legend väidab, et Oliver Cromwell keelas mince pie'd. Tegelikult kaotas 1647. aasta määrus usupühad, jõulud kaasa arvatud, kuid ei keelanud ühtegi toitu; toiduajaloolane Sam Bilton nimetab keeldu müüdiks. Teise kombe järgi tuleks süüa üks igal kaheteistkümnest jõulupäevast, sest iga pirukas tõotab eelseisvaks aastaks ühe õnneliku kuu. 2025. aastal sõid britid neid ära umbes 175 miljonit.

Jõulupuding põlvneb *plum pottage*'ist, liha ja kuivatatud puuviljade hautisest, mis muutus kaheksateistkümnendal sajandil magusaks. Jahust, puuviljadest, neerurasvast, suhkrust ja vürtsidest keedetud kook, mille peal on astelpaju oks, ilmub selgelt 1830. aastatel. Charles Dickens süütas selle brändiga põlema teoses *A Christmas Carol* 1843. aastal ja Eliza Acton oli 1845. aastal esimene, kes nimetas seda kokaraamatus „jõulupudinguks“. Mõte, et sellel on kolmteist koostisosa Kristuse ja kaheteistkümne apostli auks, on legend, mida keegi pole tõendanud.

Seda valmistatakse nädalaid ette, *Stir-up Sunday*'l, viiendal pühapäeval enne jõule. Nimi tuleb selle päeva palvest anglikaani kiriku palveraamatus, mis algab sõnadega „Stir up“, ja hilised viktoriaanlased tegid sellest päeva, mil terve pere segu segab. Sisse pandi väike hõbemünt, kolmepennine või kuuepennine, mis tõotas leidjale rikkust. Lastega tehtava versiooni leiad meie retseptide alt.

Miks nimetatakse 26. detsembrit Boxing Day'ks?

Boxing Day'l pole poksiga mingit pistmist. Nimi tuleb sõnast *Christmas box*, rahakingitus, mida on mainitud alates seitsmeteistkümnendast sajandist: esimesel tööpäeval pärast jõule käisid kaupmehed ja töölised oma klientide juures, et saada aasta jooksul osutatud teenuste eest tänuks jootraha. Samuel Pepys mainib seda oma päevikus 19. detsembril 1663. Suurtes majapidamistes said teenijad, kes olid 25. detsembril töötanud, järgmisel päeval karbi kingituste või toidujääkidega ning vaba aega, et oma peresid külastada.

Teine seletus osutab kiriku annetuskastile, mis mõnikord avati ja jagati välja 26. detsembril, püha Stefanose päeval. Iirimaal nimetataksegi seda päeva tavaliselt St Stephen's Day. 1871. aasta pangapühade seadus tegi 26. detsembri Ühendkuningriigis riigipühaks, välja arvatud Šotimaal. Tänapäeval on see jalgpallipäev, täis matšikava, kus traditsiooniliselt mängitakse lähedal asuvate rivaalidega, et sõidud oleksid lühikesed, ja allahindluste päev: 2009. aastal käis sel päeval poodlemas kuni 12 miljonit britti.

Ja Šotimaa?

Šotimaa hoidis jõule kaua eemale. 1640. aastal muutis Šoti parlament Yule'i tähistamise ebaseaduslikuks. Keeld tühistati 1712. aastal, kuid presbüteri kirik suhtus pühadesse jätkuvalt viltu ning jõulupäev sai seal riigipühaks alles 1958. aastal. Šotlased nihutasid oma pidustused vana-aasta õhtule ja kahele sellele järgnevale päevale, mistõttu on Hogmanay, nende uusaasta, nii tähtis.

1. 1640Šoti parlament keelab Yule'i tähistamise.
2. 1843Henry Cole laseb trükkida esimese jõulukaardi.
3. 1847Esimene teadaolev märge kreekerite tõmbamisest.
4. 1848Illustrated London News avaldab kuningliku perekonna kuuse.
5. 1871Boxing Day muutub riigipühaks.
6. 1932George V peab esimese kuningliku jõulupöördumise.
7. 1947Norra esimene kingikuusk seisab Trafalgari väljakul.
8. 1958Jõulupäev muutub Šotimaal riigipühaks.