Miks kannab Jõuluvana punast kostüümi? Lugu rõivast, mis muutis värvi

Kas Püha Nikolaus kandis juba punast?

Jõuluvana kauge eeskuju on Nikolaus, 4. sajandi Myra piiskop Lüükias, kelle elust jutustame lehel Jõuluvana lugu. Ikoonimaalijad kujutasid teda enam kui tuhat aastat kindla tüübi järgi: kiilaneva pealaega, ümara habemega vana mees piiskopi rüüdes.

16. sajandi alguses Kreetal maalitud ikoon, mida hoitakse Massachusettsi osariigis Clintonis Icon Museum and Study Centeris, näitab teda roosas kaasulas ja valges omoforionis, mida katavad suured mustad ristid. Omoforion on salli moodi rõivas, mida kannavad idakiriku piiskopid. Tema nime kandev kreekakeelne kiri on punane, nagu ka raam. Punane on olemas, kuid see pigem ümbritseb pühakut kui riietab teda.

Indianapolise lastemuuseum meenutab, et pärimus omistab pühakule punase ja valge rüü, märkides samas, et mõned ajaloolased arvavad, et ta kandis teisi värve. Kõige ettevaatlikum versioon mahub ühte lausesse: liturgiline rõivas on ajastute ja kirikute kaupa muutunud ning piiskopi punane on vaid üks radadest, mis viivad tänapäeva kostüümini.

Lorraine'is, kus Püha Nikolaus on lorraine'laste kaitsepühak, näitab Nancy paraad teda igal detsembri algusel „särava oma parimas kostüümis“ ja „hõbedase habemega“, märgib Prantsusmaa ametlik turismiveebileht. Seal astub ta alati piiskopina, mitte kunagi jõuluvanana.

Miks oli Inglise Father Christmas roheline?

Inglismaal oli ammu enne Ameerika Santa Clausi olemas teine tegelane: Father Christmas, pigem pidustuste kehastus kui kinkide tooja. Kongressi raamatukogu folklorist Stephen Winick on jälginud tema garderoobi kolme sajandi jooksul. 1616. aastal kannab „Old Christmas“ Ben Jonsoni näidendis ümaraid põlvpükse, pikki sukki, liibuvat kamisoli ja kõrge kroonuga kübarat, mida kaunistab pross.

Viktoriaanlikul ajal ei ole ühtegi valitsevat värvi. Father Christmas ilmub rohelises, kuldses, pruunis, lillas või sinises, kusjuures roheline oli ehk kõige sagedasem, tihti koos kapuutsiga, mida kroonib astelpaju või jugapuu. York Museums Trust hoiab aastatesse 1870-1895 dateeritud õnnitluskaarti, millel ta kannab rohelist viltmantlit, metallist kuuseehet (1870-1910), millel tema rüü on kollane, ja 1890. aastate kaarti, millel ta kõnnib lumetormis üleni valges, puuhalg õlal.

1. 1616Ben Jonson riietab „Old Christmasi“ vanamoodsatesse rõivastesse: kamisol, ümarad põlvpüksid, prossiga kübar.
2. 1658Josiah Kingi pamflett näitab teda karusnahkse äärisega rüüs ja mütsis.
3. 1836Robert Seymour joonistab ta küürakana, pika habeme, pika rüü ja astelpajupärjaga.
4. 1864Susan Warneri romaanis „Carl Krinken“ kannab ta pikka valgete täppidega pruuni rüüd.
5. 1870-1895Yorgis hoitav õnnitluskaart näitab teda rohelises viltmantlis.
6. 1920Oma lastele saadetud Father Christmase kirjades joonistab Tolkien ta valge karusnahkse äärisega punases mantlis.

Pööre saabub koos Ameerika Santa Clausiga. Kongressi raamatukogu andmetel jõuab saani ja põhjapõtrade mütoloogia Suurbritanniasse 1860. aastatel, kaks tegelast hakkavad 1870. aastatel kokku sulama ja Father Christmas võtab siis üle Ameerikast tulnud valge karusnahkse äärisega punase kostüümi.

Mida kandis 1823. aasta luuletuse Jõuluvana?

23. detsembril 1823 avaldab New Yorgi osariigis Troys ilmuv ajaleht Sentinel autori nimeta luuletuse „A Visit from St. Nicholas“, mille Clement Clarke Moore võtab 1844. aastal oma kogumikku „Poems“. Tekst ei ütle värvi kohta sõnagi. See räägib karusnahast ja tahmast.

Luuletuse tegelane on „right jolly old elf“, rõõmus vana päkapikk, piisavalt väike miniatuurse saani jaoks. Tema rõivad on kamina tuhast määrdunud: see pole sugugi pidurõivas. Kirjanik Derek McCormack märgib tekstiiliajakirjas Selvedge, et luuletus ei täpsusta kunagi, millise karusnahaga on tegu.

Esimesed illustraatorid improviseerivad. McCormacki kirjeldatud 1837. aasta maal näitab väikest ja üsna kõhedat Santat karusnahkses keebis, pruunides pükstes ja tumesinise triibuga jakis. Mental Floss meenutab ka saksa alade kinkide tooja Pelznickeli mõju, kelle nimigi viitab karusnahale (Pelz) ja kes oli sellega kaetud. 1830. aasta Ameerika kujutleb seega pigem metsameest kui punases sametis härrat.

Kas Thomas Nast tegi Jõuluvana punaseks?

Joonistaja Thomas Nast avaldab oma esimese Santa Clausi Harper's Weeklys 3. jaanuaril 1863, keset Ameerika kodusõda. Ta riietab tema tähtedega mantlisse ja triibulistesse pükstesse, Liidu värvides, ning laseb tal jagada kingitusi põhjaosariikide laagri sõduritele. American Battlefield Trusti andmetel avaldas ta aastatel 1863-1886 ajakirjas 33 jõulupilti.

Need pildid tulevad trükipressist mustvalgetena. Pärast sõda riietab Nast oma tegelase liibuvatesse karusnahksetesse kombinesoonidesse, pruunidesse, mustadesse või rohelistesse, tuttmütsi ja astelpajuokstega. 1866. aastal paigutab ta tema esimest korda Põhjapoolusele jäälossi, millest räägib meie artikkel Jõuluvana kodust. Tema kuulsaim portree „Merry Old Santa Claus“ ilmub terve leheküljena 1. jaanuaril 1881.

Värvi küsimuses lähevad allikad lahku. The Coca-Cola Company kirjutab, et Nast joonistas Jõuluvana kolmkümmend aastat ja muutis selle aja jooksul tema mantli beežist punaseks. American Battlefield Trust leiab vastupidi, et Nastil pole punase kostüümiga mingit pistmist, ja omistab selle leviku Bostoni trükkali Louis Prangi kaartidele 1870. aastatel. Mental Floss märgib, et 1890. aasta kogumikus „Thomas Nast's Christmas Drawings for the Human Race“ on punasesse riietatud habemega mees, piip ja mänguasjad käes.

Millal punane lõplikult kinnistus?

Nähtav pööre pärineb 20. sajandi algusest. Puck, esimene edukas Ameerika huumoriajakiri, näitab 1901. aasta kaanel Santat, kes ulatab mänguasju lastele, keda huvitavad rohkem Montaigne ja Tolstoi, ning 1902. aastal Santat, kes astub üle kahe viktoriaanliku daami aknalaua. Mõlemal korral kannab ta valge äärisega punast kostüümi ja mütsi.

York Museums Trusti hinnangul seostati Jõuluvana 1920. aastateks juba peamiselt punasega. Tolkien maalib ta nii juba oma esimeses kirjas lastele 1920. aastal. Ajaloolane Karal Ann Marling, keda tsiteerib Selvedge, näeb selles punases kostüümis omamoodi „rikkalikult kaunistatud ärimehe ülikonda“, mänguasjavabrikut juhtiva ülemuse oma.

Seejärel tuleb reklaam. Illustraator Haddon Sundblomi Santa debüteerib 1931. aastal Coca-Cola reklaamides ajakirjas Saturday Evening Post. Sundblom võtab modelliks oma sõbra Lou Prentissi, pensionil müügimehe, ja maalib tegelast kaubamärgile kuni 1964. aastani. The Coca-Cola Company tunnistab ise, et Jõuluvana kandis punast mantlit juba enne Sundblomi. Selle visa legendi üksikasjadest räägib artikkel kas Coca-Cola leiutas Jõuluvana?.

Sundblomi panus on kordamine. Aastatel 1931-1964 tuleb sama ümar punaste põskede ning punase-valge mantliga mees igal talvel kaubamärgi reklaamidesse tagasi. Selvedge märgib, et see rahvusvaheline kampaania kinnistas standardse eeskuju, samas kui kaubamajad olid seni riietanud oma jõuluvanad nende kostüümidega, mis neil laos olid.

Millest on Jõuluvana kostüüm tehtud?

Materjal on muutunud sama palju kui värv. Algul on see karusnahk: 1823. aasta luuletuse oma, Pelznickeli oma, Nasti joonistatud kombinesoonide oma, ja Mental Floss mainib isegi seemisnahka meenutavaid rõivaid. Tänapäeva kostüümi eellane on talvemantel, mitte piduriie.

Kanadas improviseerisid 19. sajandi lõpus mehed, kes mängisid Jõuluvana, kuid kellel polnud helepunast kostüümi, jutustab Derek McCormack: rüüd, punane vilt või vöökohalt kinni seotud musliin, säärte ümber mähitud mustast vahariidest saapad ja mõnikord lihtsalt punane hommikumantel. 1894. aastal kirjutas üks mustjalgade hõimu poiss ajalehele Calgary Herald, et Jõuluvanal oli „kleit nagu vanal naisel“.

• Mantel: valge äärisega alates Pucki kaantest 1901. ja 1902. aastal, musta vööga Kongressi raamatukogu märgitud 1930. aastate Inglise mummerite joonistustel.
• Müts: Tolkienil 1920. aastal kapuuts, tema järgmistel joonistustel müts.
• Saapad: päritud Nastilt, kes paneb oma tegelasele mõnikord jalga ka lakitud palverändurikingad.
• Hind: Mental Flossi järgi on Ameerika professionaalsetel jõuluvanadel mitu kostüümi, millest igaüks maksab 500 kuni 5000 dollarit.

Kuidas sai Jõuluvana oma valge habeme?

Habe on vanem kui punane. Ikoonidel on Püha Nikolaus juba ümara habemega vana mees, nagu eespool mainitud 16. sajandi Kreeta ikoonil. Inglismaal joonistab Robert Seymour 1836. aastal pika habemega Father Christmase ja Susan Warneri romaan annab talle 1864. aastal valged juuksed ja habeme.

1823. aasta luuletus kinnistab värvi lõplikult: habe tema lõual on „valge kui lumi“. Nast teeb sellest tiheda habeme, Sundblom hoolitsetud habeme kortsulises näos. Veel tänapäevalgi nõuavad mõned Ameerika agentuurid kaubanduskeskustes rolli mängima „naturally bearded gentlemen“, oma habemega härrasmehi.

Lapsed, kes tahavad seda kontrollida, võivad alati küsida otse kirjas Jõuluvanale või temaga rääkides. Küla ametlik vastus on lühike: habe on päris ja seda ei lõigata kunagi enne jõule.