Jõulud Hispaanias: 22. detsembri Loteríast 6. jaanuari Kolme Kuningani

Mis on 22. detsembri Lotería de Navidad?

Selle ametlik nimi on Sorteo Extraordinario de Navidad, jõulude erakorraline loosimine. See toimub igal aastal 22. detsembril ja seda peetakse maailma suurimaks loteriiloosimiseks. Esimene peeti 18. detsembril 1812 Cádizis, paar kuud pärast riikliku loterii loomist, mille kõige esimene loosimine oli toimunud sama aasta 4. märtsil. Nimetus „Sorteo de Navidad“ ilmub ametlikult 1897. aastal.

Terve pilet maksab 200 eurot, kuid see jaguneb kümneks 20-euroseks décimo'ks ja just seda kümnendikku ostetakse kõige sagedamini. 2026. aastal ulatuvad välja makstavad võidud 2,87 miljardi euroni, jagatuna 205 piletiseeria vahel. Peaauhinda kutsutakse El Gordo, „Paks“. Alates 2012. aastast toimub loosimine Madridi ooperimajas Teatro Realis, pärast kaht aastat pealinna kongressipalees.

22. detsembri hommik kulgeb alati ühtmoodi ja seda kantakse üle otse-eetris. Kuulid tulevad trumlitest välja, lapsed laulavad need laval ette ning need, kes ei laula, lükivad need loosimise järjekorras pikale nöörile. Keegi ei lahku ekraani eest enne, kui tuleb El Gordo, mis võib välja tulla ükskõik millal hommiku jooksul.

Kes on San Ildefonso lapsed, kes numbreid laulavad?

Lauljad tulevad Colegio de San Ildefonsost, Madridi linna asutusest, mis sündis 14. sajandi keskpaiga ja 15. sajandi keskpaiga vahel, kui sõjad ja katk jätsid paljud lapsed vaesusesse. See võtab endiselt vastu raskustes perede lapsi, kes elavad seal esmaspäevast reedeni. Laulmise traditsioon ulatub 9. märtsini 1771: sel päeval tõmbas ja laulis umbes seitsmeaastane õpilane Diego López esimest korda Hispaania loterii võidunumbri.

Alates esimesest jõululoosimisest 1812. aastal laulavad igal aastal numbreid just nemad. Kuni 1973. aastani võttis kool vastu ainult poisse. Esimesed tüdrukud tulid sinna 1981. aastal ja 1984. aastal laulis tüdruk, Mónica Rodríguez, esimest korda jõululoosimise numbri. 2025. aasta loosimisel oli laval 28 last, 16 tüdrukut ja 12 poissi vanuses 10 kuni 14 aastat.

Rolliks valmistutakse. Päevalehe Público andmetel toimub valik oktoobri keskel ja valitud õpilased harjutavad seejärel umbes kaks kuud. Ajakiri Consumer kirjutab, et nad harjutavad tund aega päevas riikliku loterii antud kuulidega ning et nullidega täidetud numbreid on kõige raskem eksimata laulda. Loosimine toimub seejärel 22. detsembril Teatro Reali publiku ees.

Kuidas hispaanlased Nochebuenat peavad?

Nochebuena, „hea öö“, on 24. detsembri õhtu. See on pereõhtusöök, mille menüü erineb piirkonniti; Kataloonias peetakse suur söömaaeg pigem 25. detsembril, pastasupi ja *escudella*'ga, ning 26. detsembril, Sant Estevei päeval, süüakse *canelons*'e. Kella 21 paiku kuulavad paljud pered kuninga jõulupöördumist, mida edastatakse igal 24. detsembri õhtul. Usklikumad lõpetavad öö Misa del Gallol, kesköisel missal, „kukemissal“.

Magustoiduks tuleb turrón, mandlitest ja meest nugat. Kaks kuulsaimat pärinevad samast linnast, Alicante lähedal asuvast Jijonast, mis toodab umbes 60 % Hispaanias valmistatud turrónist. *Turrón de Jijona* on pehme, peeneks jahvatatud mandlitega ja seda keedetakse vasest pottides vähemalt 150 minutit; *turrón de Alicante* on kõva, purustatud mandlite ja munavalgega. Mõlemat kaitseb alates 1996. aastast Euroopa geograafiline tähis, mis nõuab vähemalt 10 % kohalikku mett.

Kodudes, kirikutes ja väljakutel pannakse üles belén, sõim, sambla, korgi ja puiduga, et jäljendada Petlemma künkaid. Kataloonias ja Valencia piirkonnas peitub selles ootamatu tegelane: caganer, punase mütsiga, *barretina*'ga talupoeg, kes kükitab põõsa taga oma häda õiendamas. Ta ilmus sõimedesse arvatavasti 17. sajandi lõpus või 18. sajandi alguses. Folklorist Joan Amades selgitas, et talle omistati võimet sõime mulda väetada ja et tema paigutamise unustamine tõi õnnetust.

Caganerit võetakse väga tõsiselt ja Barcelona linnavalitsus sai selle omal nahal tunda. 2005. aastal pani ta üles linna sõime ilma temata; järgnes kampaania „Salvem el caganer“, päästkem caganer, ja juba 2006. aastal oli ta tagasi. Tänapäeval müüvad käsitöölised neid jalgpallurite, lauljate, riigipeade ja kuningakodade liikmete näoga.

Miks tehakse Hispaanias 28. detsembril vingerpussi?

28. detsember on Día de los Santos Inocentes, süütute laste päev, mis kristliku traditsiooni järgi mälestab kuningas Herodese käsul toimunud vastsündinute tapmist. Hispaanias ja Ladina-Ameerikas on sellest saanud meie 1. aprilli vaste. Tehakse *inocentadas*'id, igasuguseid vingerpusse, ja ajalehed avaldavad terveid lehekülgi valeuudiseid, millest mõned näivad nii tõsised, et hajameelsed lugejad jäävad lõksu.

Ka televisioon on kaasa löönud: alates 1995. aastast lõpeb 28. detsembri õhtu esimesel avalik-õiguslikul kanalil La 1 heategevusõhtuga *Gala Inocente, Inocente*, mille tulu läheb lapsi abistavatele ühingutele.

Kõige vaatemängulisem pidu toimub Ibis Alicante provintsis. *Día dels Enfarinats*'i päeval võtab neljateistliikmeline rühm, „jahused“, päevaks võimu ja määrab linnapea, kohtuniku, prokuröri ja kohtutäituri. Mustade kõrgete kübaratega opositsioon püüab neid kukutada. Kõik lahendatakse lahingus, kus lendavad jahu, püssirohi ja paugutid; see on karnevalilik satiir võimu ja selle vastaste võitlusest. Aragonis Fragas peavad noored sel päeval munasõda.

Miks söövad hispaanlased keskööl kaksteist viinamarja?

31. detsembril, Nochevieja'l, neelavad hispaanlased iga kesköise kellalöögiga alla ühe viinamarja, kokku kaksteist, et kindlustada endale kaksteist õnnelikku kuud. Need on uvas de la suerte, õnneviinamarjad.

Komme on olemas vähemalt 1895. aastast: Madridi ajaleht *La Correspondencia de España* mainib seda 1. jaanuaril 1896. Tõeliselt levis see 1909. aasta detsembris, kui Alicante piirkonna veinikasvatajad julgustasid pärast erakordset saaki inimesi oma ülejääki keskööl sööma.

Loendust jälgitakse otse Madridi Puerta del Soli väljakul asuva Real Casa de Correose kellalt, kus enne kahtteist lööki laskub alla kuul. Avalik-õiguslik televisioon kannab seda üle alates 1962. aastast ning pered üle kogu riigi neelavad oma viinamarjad ekraani ees selle kella rütmis.

Miks ootavad Hispaania lapsed 6. jaanuari?

Hispaanias toovad suured kingitused Reyes Magos, Kolm Kuningat, kes käivad 5. ja 6. jaanuari vahelisel ööl, kolmekuningapäeval. Lapsed kirjutavad neile eelnevatel päevadel kirja. Alcoys algab pidu isegi eelneval pühapäeval väikese *Pastoretes*'i rongkäiguga: karjasteks riietatud lapsed toovad koos oma karjadega Jeesuslapsele kingi. 4. jaanuaril saabub sinna kuninglik saadik koos *burretes*'idega, väikeste eeslitega, kes kannavad postkaste, kuhu lapsed oma soovid poetavad.

5. jaanuari õhtul liiguvad kõigis linnades cabalgatas: platvormid, paažid, Kolm Kuningat oma troonidel ja rahva sekka visatud kommivihm. Vanim dokumenteeritud on Alcoy oma, alates 1885. aastast, kus paažid ronivad pikkade redelitega rõdudele. Granadas korraldati 1912. aastal üks, et koguda vaestele lastele mänguasju; Sevillal on oma alates 1918. aastast ja avalik-õiguslik televisioon kannab Madridi oma üle alates 1964. aastast. Pealinnas neelas rongkäik endasse vanema peo, 19. sajandi alguse *fiesta de la escalera*, kus 5. jaanuari ööl nõuti veini. Järgmisel päeval jagatakse *roscón de Reyes*'t, uba peitvat pärjakujulist saia, millest räägime koos Alcoy rongkäiguga meie loos jõulukülalistest.

Kahel piirkonnal on lisaks oma 24. detsembri külaline. Kataloonias taovad lapsed kepiga Tió de Nadali, palki, keda nad on 8. detsembrist saadik toitnud, et see oma teki all komme ja turróne „teeks“. Baskimaal toob kingitused mägedest alla tulnud söepõletaja Olentzero. Jõuluvana, keda siin kutsutakse *Papá Noel*, on endale koha leidnud, kuid Kuningad jäävad suurimateks kinkijateks. Lapsed, kes tahavad talle ikkagi kirjutada, saavad seda teha meie kirjalehe kaudu.

1. 8. dets.Kataloonia lapsed hakkavad Tiód toitma.
2. 22. dets.Lotería de Navidadi loosimine Teatro Realis.
3. 24. dets.Nochebuena, kuninga pöördumine ja Misa del Gallo; Tió ja Olentzero.
4. 28. dets.Día de los Santos Inocentes, vingerpusside päev.
5. 31. dets.Nochevieja ja kaksteist viinamarja Puerta del Solil.
6. 5. jaan.Kolme Kuninga cabalgatas üle kogu riigi.
7. 6. jaan.Kuningate kingitused ja roscón de Reyes.